Ühendkuningriigi üliõpilasviisade nõudlus on Pärsia lahe riikides vähenemas
Ühendkuningriigi üliõpilasviisa taotluste arv Araabia Ühendemiraatidest on alates 2022. aastast vähenenud 59%, mis näitab nõudluse langust Briti kõrghariduse järele.
Siseministeeriumi andmed kinnitavad, et rangemate sisserändereeglite tõttu vähenes taotluste arv 638-lt 2022. aastal vaid 257-ni 2025. aastal. Lisaks pidid ülikoolid täitma ka rangemaid rahvusvaheliste üliõpilaste toetamise nõudeid.
Samal ajal on üliõpilaste plaane mõjutanud õppemaksude järsk tõus, vähem töövõimalusi pärast õpingute lõppu ning turvalisusega seotud probleemid.
Uued andmed näitavad ka erinevusi Pärsia lahe riikide vahel, kus mõned turud on teadaolevalt kasvanud hoolimata üldisest langusest.
Lisaks sellele seisavad Ühendkuningriigi ülikoolid silmitsi üha suurema survega, et tagada viisareeglite järgimine teatud tasemel, kaitstes samal ajal rahvusvahelistelt üliõpilastelt saadavat tulu.
Araabia Ühendemiraadid registreerivad Pärsia lahe piirkonna üliõpilaste taotluste kõige järsema languse
Siseministeeriumi viimastes statistilistes andmetes uuritud Pärsia lahe riikide seas registreeriti Araabia Ühendemiraatides kõige järsem protsentuaalne langus.
Ainuüksi 2025. aastal vähenes taotluste arv 36%, millega jätkus pärast 2022. aastat alanud langustrend.
Ka Saudi Araabias registreeriti vähem taotlusi – nende arv langes 5 814-lt 2023. aastal 5 049-ni 2025. aastal.
Samamoodi vähenes taotluste arv Bahreinis 26% võrra, langedes samal ajavahemikul 545-lt 403-le.
Kataris registreeriti 14-protsendiline langus: taotluste arv vähenes 1 056-lt 2023. aastal 910-ni 2025. aastal.
Kuveit ja Omaan liikusid aga vastupidises suunas.
Kuveidis registreeriti 11-protsendiline kasv, mille tulemusena jõudis taotluste arv 2025. aastal 5 034-ni, võrreldes 4 499-ga 2023. aastal.
Samal ajal kasvas Omani taotluste arv 996-lt 1 018-ni, mis tähendab ligikaudu 2,2% kasvu.
Need vastandlikud näitajad viitavad sellele, et muutuv sisserändepoliitika mõjutab Pärsia lahe piirkonna haridusturge erinevalt.
Lisaks näitavad 2026. aasta alguse andmed, et mõnes riigis on olukord endiselt nõrk.
Saudi Araabia taotluste arv vähenes esimeses kvartalis 29,2% võrreldes 2025. aasta sama perioodiga.
Araabia Ühendemiraatide taotluste arv püsis suhteliselt stabiilne, langedes samal ajavahemikul 16-lt 15-le.
Ühendkuningriigi rangemad viisareeglid põhjustavad taotluste tagasivõtmisi
See langus langeb kokku Ühendkuningriigi üliõpilasviisa nõuete karmistumisega ja tagasivõetud taotluste arvu järsu suurenemisega.
Väljaande „The PIE News“ andmetel peavad ülikoolid nüüd hoidma viisataotluste tagasilükkamise määra alla 5%.
Varem lubas põhilise vastavushindamise raamistik kuni 10-protsendilist tagasilükkamismäära.
Karmim künnis on suurendanud survet asutustele, et nad hindaksid taotlejaid enne viisa toetamise menetlemise alustamist.
2026. aasta juunis lõppenud aastal võeti tagasi ligikaudu 11 500 üliõpilasviisa taotlust enne, kui ametiasutused olid otsuse teinud.
See näitaja kahekordistus võrreldes eelmise aastaga ja jõudis kõrgeimale aastasele tasemele alates 2010. aastast.
Samal ajal oli avaldatud viisataotluste tagasilükkamise määr 4,9%.
Kui aga arvutamisel arvestada ka tagasivõetud taotlusi, tõuseks nende koguosakaal ligikaudu 7,5%ni.
Oluline on see, et tagasivõetud taotlusi ei arvestata ülikoolide ametlikesse viisakeeldude näitajatesse.
Seetõttu on asutustel suurem motivatsioon tuvastada potentsiaalselt ebaõnnestuvad taotlused enne, kui ametiasutused teevad otsuseid.
Ülikoolid võivad toetuse ka tagasi võtta, kui nad leiavad, et taotlejal on märkimisväärne keeldumisrisk.
Siiski on olukord, kus ülikool tühistab toetuse, erinev olukorrast, kus taotleja võtab viisataotluse vabatahtlikult tagasi.
Kõrgemad kulud ja vähem töövõimalusi heidutavad üliõpilasi
Sisserändepiirangud on vaid üks tegur, mis mõjutab välisüliõpilaste otsuseid.
Kõrgemad viisatasud ja sisserändajate tervishoiulisatasu on suurendanud Suurbritannias õppimise rahalist koormust.
Lisaks kavatseb valitsus lühendada kõrgharidusviisa alusel õpingutejärgset töötamisperioodi kahelt aastalt 18 kuule.
See muudatus, mis on kavandatud 2027. aastaks, jätaks lõpetajatele vähem aega tööotsinguteks pärast õpingute lõpetamist.
Samal ajal võivad kavandatavad muudatused kvalifitseeritud töötajate viisanõuetes raskendada üleminekut pikaajalisele töösuhtele.
Need arengud võivad heidutada üliõpilasi, kes peavad Briti kraadi oma tulevase karjääri investeeringuks.
Kõrghariduspoliitika Instituudi tegevjuht Nick Hillman kritiseeris valitsuse lähenemisviisi rahvusvahelisele töötajate värbamisele.
Ta ütles ajalehele „The National“, et sisserändepiirangud on vähendanud välisüliõpilaste motivatsiooni valida Briti ülikoole.
Oma analüüsis märkis Hillman, et rahvusvahelisi üliõpilasi ligi meelitavad tegurid on „taas vähenenud“.
Lisaks on mõnede Pärsia lahe piirkonna perekondade seas tekkinud mure isikliku turvalisuse ja ülikoolilinnaku keskkonna pärast.
Ajaleht „The National“ tõi esile 2025. aastal Cambridge’is toimunud Saudi Araabia üliõpilase tapmise kui ühe muret tekitava juhtumi.
Kõik need arengud on kokkuvõttes suurendanud ebakindlust seoses otsusega Suurbritannias õppida.
Suurbritannia ülikoolid seisavad silmitsi üha suureneva rahalise survega
Rahvusvahelise üliõpilaste värbamise vähenemine võib tekitada Briti ülikoolidele täiendavaid rahalisi raskusi.
Välisüliõpilased maksavad tavaliselt kõrgemaid õppemakse kui kohalikud üliõpilased, mistõttu on välisüliõpilaste vastuvõtmine oluline tuluallikas.
2026. aasta juulis läbi viidud uuringu kohaselt on välisüliõpilaste arvu vähenemine juba vähendanud Ühendkuningriigi hinnangulist majanduslikku kasu.
Uuringu kohaselt on alates 2022–23. õppeaastast rahvusvaheliste üliõpilaste arvu vähenemisega seotud majanduslik kahju hinnanguliselt 2,9 miljardit naelsterlingit.
Lisaks tähendas see langus hinnanguliselt 23 300 täistööajaga töökoha kaotust majandusliku tegevuse ekvivalendi arvestuses.
Uuringust selgus, et 2024–25. õppeaastal õpinguid alustavad välisüliõpilased võiksid tuua 40,4 miljardi naela suuruse netomajandusliku kasu.
Kuid rangemad viisasponsorluse nõuded võivad piirata ülikoolide võimalusi värvata kandidaate kõrgemate riskidega turgudelt.
Seetõttu peavad õppeasutused leidma keerulise tasakaalu sponsorluslitsentside kaitsmise ja rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtu säilitamise vahel.
Kaplan International Pathwaysi tegevdirektor Linda Cowan rõhutas konkurentsivõime säilitamise tähtsust.
Ta ütles, et Suurbritannia ülikoolid peavad tõestama oma hariduslikku väärtust ja tagama, et välisüliõpilased tunneksid end teretulnuna.
Mida peaksid tulevased Ühendkuningriigi üliõpilased teadma
Tulevased välisüliõpilased peaksid enne Ühendkuningriigi üliõpilasviisa taotluse esitamist hoolikalt ette valmistuma.
Taotlejad peavad esitama kehtiva õppimisõiguse kinnituse, mille on väljastanud litsentseeritud haridusasutus.
Lisaks peaksid nad tutvuma finantsdokumentide esitamise nõuetega, inglise keele oskuse nõuetega ja kehtivate viisataotluse tasudega.
Üliõpilased peaksid samuti kontrollima, kas neil on õigus õpingutejärgsetele töövõimalustele vastavalt nende lõpetamiskuupäevale kohaldatavatele eeskirjadele.
Lisaks peaksid taotlejad viivitamatult ühendust võtma ülikoolidega, kui tekib vajadus täiendavate dokumentide esitamise või vastavuse kontrollimise järele.
Ülikooli otsus toetuse tühistamise kohta võib takistada taotluse edukat menetlemist.
Ühendkuningriigi rahvusvahelise hariduse väljavaated
Viimased andmed näitavad, et Suurbritannia rahvusvahelise haridussektori ees seisavad üha suuremad väljakutsed.
Kuigi Pärsia lahe piirkonna ülikoolidesse kandideerimise suundumused on erinevad, võivad rangemad sisserändereeglid ja kõrgemad kulud jätkuvalt mõjutada üliõpilaste otsuseid.
Samal ajal peavad ülikoolid leidma tasakaalu õigusaktide järgimise ja välisüliõpilaste värbamise majandusliku tähtsuse vahel.
Lõppkokkuvõttes sõltub Suurbritannia võime meelitada ligi välisüliõpilasi õppimise taskukohasusest, töövõimalustest, turvalisusest ja sisserändepoliitika stabiilsusest.
Foto: Divyansh Jain, Unsplash